[FRS] Fraseoloogiasõnaraamat

keel jääb suulakke (suulae külge) {kinni}; keel hakkab suulakke (suulae külge) {kinni}; keel jääb kurgulakke (kurgulae külge) {kinni}; keel hakkab kurgulakke (kurgulae külge) {kinni}
1. kellelgi on tugev janu, keegi tahab väga juua
♦ Keel jääb juba suulae külge kinni, nii väga tahaks juua.
2. keegi ei saa erutuse või vapustuse tõttu sõna suust
♦ Paljast mõttest metsloomadele hakkas poisil keel suulakke.
♦ Aga kui isa tuli, oli Rutil keel nagu kurgulakke jäänud.
♦ cit Kui nüüd ometi ema appi tuleks! J. Semper

keel kuivab {suulakke kinni, suulae külge}
kellelgi on tugev janu, keegi tahab väga juua
♦ Keel kuivab juba ammu, aga juua pole kusagilt võtta.